Võru tänava Maxima XX CityAlko jaanipäevaeelne järjekord

Erinevate asjaolude kokkulangemisel sattusin ühel suviselt soojal jaanipäeva eelsel õhtupoolikul Võru tänava Maxima juures asuvas CityAlko nimelise poe kassajärjekorda. Mis seal salata, tegelikult eesmärgiga jaanipäevaks vajalik varustus varakult ära osta.

Seal üritas nii minu kui kõigi teiste sabasolijate vahele trügida odavast plommi tõmbamisest ärakärsanud näoga umbes 25-aasta vanune ülemeigitud ja ülejoonud latikas. Seljas olid tal umbes kolm aastat tagasi vingumürgitusse surnud ja seejärel liisunud õlle sisse uppunud riided. Ja ülejäänud aroomipaketi järgi oli ta ka vähemalt kuu aega pesemata.

Edutu vaheletrügimise ajal suutis ta esitada uskumatuna tunduva akrobaatilise etteaste, ilmestades seda erinevate retoorika elementidega. Kuigi tema sigaretisolaariumist pruunistunud käte otsas rippus kolm resti odavat õlut, suutis antibeib lisaks järjekorras olijatele rääkida ka telefoniga.

 “Õuuuäää, kuuled pifff väää? V...u,  ma olen siinäää selle nohhh, tead küllää... selle  “Maksimuse” juures “Alkoholisiti” poesäää, rebisin 3 kasti õltsiääää ja üritan siin alkaššidele vahele trügidaäää. Varsti olen seal ja paneme peo püsti uuesti!”

See juhtus kaks päeva enne jaanipäeva. Ma ei taha ette kujutadagi, mis sellistest tüüpidest jaanipäeva lõppedes alles jääb. Oli see ju see rahvusliku tragöödia aasta, mil need pühad kalendriliste iseärasuste tõttu viis päeva kestsid...